03.10.2024

Tallinna Ettevõtlusauhindade galal autasustati rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjat Viljo Marrandit, kes pälvis konkursil võidu tööga “Mõõteseadme prototüübi arendus”.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt ühiselt korraldatavale konkursile laekus tänavu 18 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Konkursi komisjon valis võitjaks Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlase Viljo Marrandi lõputöö “Mõõteseadme prototüübi arendus” ja tunnustas võitjat 600-eurose stipendiumiga. Töö keskendus laserskanneeriv mõõteseadme prototüübi loomisele, mis leiab kasutust erinevates tööstusvaldkondades nii tootmisliinidel kui ka kvaliteedikontrolli laborites. Tegemist on kontaktivaba mõõteseadmega, mille eeliseks on suur täpsus ja konstruktsiooni paindlikkus. Prototüüpi saab tulevikus hõlpsasti täiustada, lisades erinevaid funktsionaalsusi ja suurendades tarkvara võimekust, et kohandada seda ettevõtete konkreetsetele vajadustele. Marrandi juhendajaks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Tavo Kangru.

 

Hindamiskomisjoni hinnangul on tegemist uuendusliku insenertehnilise lahendusega, mis loob märkimisväärset lisaväärtust ning omab suurt potentsiaali laiemaks rakenduseks ettevõtluses. Komisjoni sõnul väärib autor tunnustust oma põhjalikkuse ja tehnilise teostuse eest, mis viib kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamiseni.

 

Lisaks võidutööle tunnustas komisjon 450-eurose stipendiumiga Eesti Lennuakadeemia vilistlase Viv Marleen Tamme lõputööd „Mehitamata õhusõidukite testala mobiilside katvuse kaardistamine” ja Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlase Aleksander Jänese lõputööd „Sisepõlemismootori projekteerimine Shell Eco-marathon võistlussõidukile”.

 

Viv Marleen Tamme töö eesmärk oli analüüsida Tartu lähistel asuva näidisregiooni mobiilside levikatvust, tuua välja mehitamata õhusõiduki operaatori optimaalsed asukohad testalas ning analüüsida testalal lennutavate mehitamata õhusõidukite kaetust mobiilsidega erinevatel lennukõrgustel. Lõputöö juhendaks oli Eesti Lennuakadeemia side ja navigatsiooni süsteemide teadur Toomas Ruuben.

 

Komisjoni sõnul käsitleb töö äärmiselt aktuaalset teemat, mis mängib olulist rolli tulevikuteenuste arendamisel. Tegemist on atraktiivse valdkonnaga, mis edasiarendamisel pakub ettevõtjatele rohkelt arenguvõimalusi.

 

Aleksander Jänes projekteeris oma töös Shell Eco-marathon võistlussarjas osalevale sõidukile sisepõlemismootori, mis vastaks võistluse reeglitele ja tõstaks sõiduki kütuseefektiivsust. Komisjon tõi välja, et töö põhineb põhjalikul ja mitmekülgsel inseneritööl, mille tulemuseks on reaalselt tootmisse minev mootor. Lõputöö juhendajaks oli Janis Piiritalo.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks tõstis komisjon esile Sisekaitseakadeemia vilistlase Sander Prommi magistritöö „Hiina Rahvavabariigi investeeringutest ning tehnoloogiate kasutamisest Eestile lähtuvad hübriidsed julgeolekuohud”, mille eesmärk oli välja selgitada võimalikud Hiina investeeringutest ning tehnoloogiate kasutamisest tulenevad julgeolekuohud Eestile ning pakkuda ettepanekuid nende ohtude maandamiseks. Magistritöö juhendajateks oli Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi  hübriidohtude analüütik Ramon Loik ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur Märt Läänemets.

 

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi korraldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega ning selle eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega projekte ja uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses või ühiskonnas.