Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppe nominaalkestus on 3–4 aastat, maht 180–240 EAP-d, spetsialiseeritud õeõppe ja ämmaemandaõppe korral 4,5 aastat, maht 270 EAP-d. Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

01. septembril 2019 jõustus uus Kõrgharidusseadus.

Rakenduskõrghariduse erinevus akadeemilisest kõrgharidusest on suurem praktikate ja praktiliste ainete osakaal. Paljud õppejõud on ise erialal töötavad praktikud. Seega on rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud ettevõtetes ja organisatsioonides oodatud erialaspetsialistid või oma ettevõtte loojad.

Rakenduskõrghariduse viis konkurentsieelist:
1. Tihe ja paindlik koostöö tööandjatega;
2. Korraliste õppejõudude kõrval kaasatakse arvukalt praktikuid;
3. Tööpraktika osakaal õpingute jooksul on vähemalt 15%;
4. Lõpetajatel on tööturu nõuetele vastavad kutseoskused;
5. Lõpetajate tööhõive on väga kõrge, töösuhe algab tihti juba õpingute ajal.

Rakenduskõrghariduse olulisemad eelised tudengi vaatevinklist:
1. Õpingute ajal saab põhjaliku ülevaate tööandjatest;
2. Praktikutest õppejõudude (sageli vilistlaste) kaudu saab tulevane töö tuttavaks;
3. Praktika ajal või lõputööd tehes leitakse tihti juba tulevane töö;
4. Lõpetaja on valmis kohe tööturule siirduma, õpingute ajal on oskused ja teadmised omandatud ja praktikas järele proovitud.

Rakenduskõrgharidusõppe diplom annab õiguse kandideerida magistriõppesse. Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppes õpingute jätkamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Õppele juurdepääsu tingimus on kõrghariduse esimese astme kvalifikatsioon. Õppe nominaalkestus on 1–2 aastat, maht 60–120 EAP-d, kuid koos esimese astmega vähemalt 5 aastat, maht 300 EAP-d.