17.10.2024

15. oktoobril toimus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev „Tarkusele avatud Eesti“, kus Eesti rakenduskõrgkoolid otsisid koos juhtivate haridus-, majandus- ja julgeolekuekspertidega vastuseid küsimustele, kuidas muuta Eesti välistudengitele avatuks ja atraktiivseks sihtriigiks, millist talendipoliitikat Eesti vajab ning kuidas panna rände- ja viisapoliitika Eesti hariduspoliitikaga ühte sammu käima.

 

Visioonipäeva avakõnes rõhutas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, et Eesti majandus ja tööjõuturg vajavad rahvusvahelisi talente ja me peame muutuma taas avatuks ja atraktiivseks riigiks. 

 

„Me ei saa loota, et majandus hakkab ise kasvama ja vajalikud töökäed iseenesest välja ilmuvad. Eesti demograafiline pilt kõneleb vastupidist. Peame olema avatud inimestele, ideedele, teadmistele, tarkusele ja rahvusvahelisele koostööle. Peame olema avatud talentidele, kes soovivad Eestis õppida ja elada ning Eesti arengu heaks tööd teha. See saab muutuda siis, kui me tegutseme eesmärgipäraselt, teadlikult ja targalt,“ sõnas Ernits.

 

„Eesti haridussüsteemi kõige tugevam omadus on see, et ükski kõrgkool ei ole ummiktee ja iga kraadiga on võimalik edasi õppida. Eesti majanduse käekäik on aga niru ja ees on ootamas see, mida olen nimetanud kadunud kümnendiks. Seda olulisem on, et meie koolilõpetajad oleksid innovaatilised ja mõtleksid parimate tehnoloogiate peale, neil peab olema väga palju nutti,“ rääkis president Kersti Kaljulaid avasõnades.

 

President Kaljulaid tõstis oma kõnes ka esile, et kõrgkoolid on Eestile kasulikuks immigratsioonipumbaks, sest isegi majanduslanguses on meil töökäsi puudu. „Ma ei kõhkleks Eestis magistrikraadi saanud inimestele andmast alalist elamisluba, sest meie heades kõrgkoolides hea hariduse saanud talendid ei peaks minema teiste riikide SKP-d kasvatama,“ märkis Kaljulaid.

 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et ükski süsteem maailmas ei toimi isolatsioonis, nii toimib ka kõrgharidus rahvusvahelisel turul koos globaalse nõudluse ja pakkumisega. 

 

„Õpiränne on Eesti julgeoleku garantii. Maailmale avatus tagab ka riikliku kestmise, sest kui sind pole globaalsel talenditurul, siis pole sind olemas. Koos inimestega rändavad ideed ja teadmised, globaalse talendiralli taga on vajadus teadmiste järele. Just talendiränne teeb Eesti tuntuks, teeb meid suureks,“ rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. 

 

„Eesti kõrgkoolide valik ei ole selles, kas olla välistalentidele avatud või suletud. Valik on selles, kas meil on maailmatasemel kõrgharidus või mitte. Ilma välistalentide ja maailma teadmistega, pole siin head haridust ka eestlastele. Küsimus pole mitte selles, kas peame Eestisse välistalente meelitama, vaid kuidas me peaksime seda tegema. Seepärast sõnastame Eesti talendipoliitika alused, keda ja kuidas edaspidi Eestisse meelitame,“ sõnas haridus- ja teadusminister.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden tõi oma ettekandes välja, et järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond ära katta suudab ning seejuures on kõige suurem puudus just kõrgharidusega tippspetsialistidest. 

 

„Välistudengite vastuvõtt on langenud kõigis Eestis õpetatavates õppevaldkondades. Kõrgkoolidena kulutame palju ressurssi ja ka avalikku raha, et end välisriikides turundada, korraldada vastuvõtud ja läbi viia värbamisvestlused. Ja siis selgub, et kolmekümnest väljavalitust saab viisa kõigest kolm, nagu juhtus Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Peame mõistma, et see on kõrgkoolide ressursi raiskamine. Kõrghariduspoliitikat ja rändepoliitikat tuleb läbipaistvalt juhtida ja kokkulepped osapoolte vastutuse ning tegevuse suundumustuste kohta sõlmida,“ rõhutas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. 

 

AS Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits sõnas, et riskiriikide nimekirja asemel vajaksime positiivsete riikide nimekirja ning majandus ja haridus peaksid liikuma käsikäes. Ta tõi välja, et Eesti kuvand muutub kiiresti ja see laieneb kõrgharidusest ka tööjõu värbamisele. Vajame hädasti ka suure lisandväärtusega rahvusvahelisi ettevõtteid, kuhu andekad inimesed tööle minna saaksid, aga selleks on vaja majanduskindlust. Eesti talendipoliitika peab olema selline, mis majandust tugevdab.

 

Tööandjate Keskliidu värske tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et kohe kui majandus taastuma hakkab, saab tööjõupuudusest Eesti probleem number üks.

 

„Tööandjate Keskliitu kuuluvad ettevõtted maksavad 55% Eesti riigi tulupoolest. Kui neil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi. Aga neil ei lähe hästi, ettevõtjate seas on palju frustratsiooni ja usaldamatust. Meil on igal aastal vaja umbes 5000 inimest ja neid pole kusagilt võtta. Kui näiteks Soome teeb värbamistööd India suunal, siis Eesti käitub vastupidi ja me lükkame need inimesed tagasi. Kõik teavad, mida on vaja teha, aga julgust, et teha, seda ei ole,“ rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav lisas, et madal sündimus ja vananev rahvastik on probleemiks kogu Euroopas ning toob kaasa madala tootluse ja halveneva majanduskeskkonna.

 

„Eestil läheb hästi ainult siis, kui meie majandusel läheb hästi. Konkureerime üle maailma kõigi majandustega, konkureerime ka nende talentide peale. Kui küsida ettevõtetelt, mis on kolm asja, mida neil täna vaja on, siis kõik räägivad regulatsioonidest ja bürokraatiast ning sellest, et Euroopa tahab oma ettevõtted surnuks reguleerida. Teine suur mure on kapitali kättesaadavus, seda on Euroopas vähem ja kapitali riskijulgus on madal. Kolmas, mis puudu, on tööjõud, näiteks töötlevas tööstuses jääb lähiaastatel puudu kaks kolmandikku inseneridest,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav.

 

„Eesti riik on toimetanud silotornides, kus igal ministeeriumil on oma ülesanne ja eesmärk ning igaüks istub oma toas ja ajab oma poliitikat. Püüame seda muuta, kutsusime inimesed ministeeriumite üleselt kokku, sest me kõik peame kompromisse tegema. Mõistlik poliitika ei saa kujuneda üksteiselt tekki sikutades,“ rõhutas Sandra Särav.

 

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on puuduv tööjõud põletavaks probleemiks ka tervishoius ning Regionaalhaigla oleks valmis kohe tööle võtma 200 õde.

 

„Peame vaatama vähemalt kümme aastat ettepoole, demograafiline olukord tähendab tervishoiu jaoks väga suurt probleemi ja täna sellega ei tegeleta. Tervishoiukõrgkoolid, haiglad ja kliinikud tahaksid rohkem õpetada ja koolitada, aga tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe. Tööandjad on seda meelt, et võiksime kaasata välistalente ning neid Eesti rakenduskõrgkoolides koolitada ja meditsiiniasutustes neile praktikat pakkuda, aga praegu oleme välistalentide teemaga lapsekingades,“ rääkis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

 

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rõhutas, et PPA ei soovi olla Eesti majanduse pidur ning soovitas välismaalaste seaduse kiiresti ümber teha. 

 

„Välismaalaste seadus ei ole mõistlik ja tuleb kiiresti ümber teha. Rändekvoodi alusel võtame justkui vastu 1300 inimest aastas, kuid sellel kvoodil on 28 erandit ning nende erandite alusel saabus 24 000 inimest. PPA ei soovi olla Eesti majanduse ja õpirände pidur, ka meie tööd teeks lihtsamaks, kui seadus oleks parem,“ rääkis Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. 

 

Rääkides palju küsimusi tekitavast riskiriikide nimekirjast, selgitas Egert Belitšev, et üldiselt on loogilised põhjused, miks üks või teine riik sellesse nimekirja satub. 

 

„Seal on riigid, nagu Venemaa, Valgevene ja Põhja-Korea, aga on ka riike, kust Euroopasse on karta massiimmigratsiooni või põhjust arvata, et need riigid ei ole väljasaatmise korral valmis oma kodanikke tagasi võtma. Elamislubade puhul, millega PPA tegeleb, me suurt keeldumiste määra ei näe, kuid viisataotluste statistikat meil pole, sellega tegeleb välisministeerium,“ rääkis Egert Belitšev.

 

„Olen nõus, et Eesti peab läbi mõtlema, milliseid talente, kui palju ja millistest riikidest meil vaja on, see vajab ühiskondlikku kokkulepet. PPA on valmis kõrgkoolidega koostööd tegema, võiksime kasvõi koos Indiasse ühismissiooni teha, et seal neid talente valida. Haridus on üks parimaid integratsioonivahendeid, aga peame pingutama, et ränne oleks turvaline ja kõrgkoolide juurde ei tekiks isoleeritud rahvusrühmasid, kes Eesti ühiskonda ei sulandu,“ lisas Egert Belitšev.

 

Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort tõi esile, et iga riski on võimalik maandada, kui tunnistame, et riskid on olemas ja oleme valmis nendega tegelema. 

 

„Vaadates Eesti rahvastikupüramiidi on meil suur probleem, nelja-viie aasta pärast langeb keskkoolilõpetajate arv drastiliselt. Ukraina põgenikud on tööjõupuudust leevendanud, aga see on ajutine – peame olema valmis, et nad lähevad tagasi koju. Oleme jõudnud punkti, kus ei ole valikut. Kontrollitud ja mõistlikus ulatuses ränne on Eestile väga kasulik, kui riske teame ja maandame,“ rääkis Sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

 

EEK Mainori rektor Andrus Pedai selgitas, et kõrgkoolid näevad juba 4-5 aastat välistudengite vastuvõtus langustrendi ja see mõjutab Eesti kõrgharidussüsteemi oluliselt. 

 

„Suurte ülikoolide ja ka rakenduskõrgkoolide välisvastuvõtud on väga tugevas languses, näiteks EEK Mainoris on langus 30 protsendilt 14 protsendi peale ja seda hoolimata kõrgkoolide pingutustest, et häid talente Eestisse saada. Meie lähiriikides, nagu Soome ja Saksamaa on välistudengite arv peale koroonakriisi taastunud, Eestis ei ole. Riskiriikide nimekirja näidatud pole, ning sel moel on äärmiselt raske planeerida turundus- ja värbamistegevusi, et millistest riikidest meil üldse tasub värvata,“ rääkis Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai. 

 

Läbipaistvuse olulisust rõhutas ka Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp, kelle sõnul käib globaalsel talenditurul tihe võitlus ja usaldus Eesti vastu võib kergesti kaduda. 

 

„Ettevõtluses tegeleme pidevalt oma brändi ja mainega, et olla parimatele talentidele atraktiivne, neid enda juurde tuua ja hoida. Seda on vaja ka riigi tasandil, väikese riigi puhul on usalduse ehitamine väga pikk protsess, aga seda usaldust murda on väga lihtne. Kõige tähtsam on ausus ja läbipaistvus, kui pean tööandjana arvestama, et on 30 sellist riiki, kus töötajate värbamisel võib olla keeruline elamisluba saada, siis läbipaistvuse korral saaksime neile talentidele öelda – sa oled väga oodatud, aga peame arvestama, et paberite korda ajamine võib olla keerulisem ja pisut kauem aega võtta,“ sõnas Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp.

 

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu poolt jäid kõlama kolm ettepanekut:

 

• Rakenduskõrgharidus on tööturul hinnatud ja hädavajalik, valmistades ette spetsialiste, kes kohe tööjõuna rakenduvad ning majandusse panustada saavad. Vajalik on kasvatada rakenduskõrghariduse osakaalu ja rahvusvahelisele õppijale suunatud kõrghariduse pakkumist.
• Vaja on kokku leppida ja koostada Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia. Globaalses talendirallis osalemine on Eesti jaoks vältimatu – me vajame rahvusvahelisi talente, õppureid, teadlasi.Selle juures on oluline kindlaks määrata sihtriigid, kust talente ja õppijaid tuua, ning välja töötada riiklik talendipoliitika.

• Ühtlustada kõrghariduspoliitika ja rändepoliitika eesmärgid, et viisapoliitika toetaks rohkem kõrgkoolide värbamispüüdlusi. Õpiränne on üks ohutumaid viise tuua välistudengeid ja tuleviku eksperttööjõdu Eestisse ning võimaldab neil sulanduda paremini Eesti ühiskonda. Õpirände soodustamine on majanduslikult Eestile kasulik.

 

Rakenduskõrgkoolid on valmis olema heaks partneriks tulevikulahenduste kujundamisel ja ootavad suuremat usaldust erinevate riiklike institutsioonide poolt. „Meil on olemas vajalikud arengukavad ja raportid sh OSKA raportid, mis annavad ülevaate, mida ühiskond tulevikus vajab. Me teame oma probleeme ja lahendusi. Nüüd on aeg hakata tegema otsuseid ja neid ka ellu viima, “ sõnas Ülle Ernits lõpetuseks. 

 

Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval ”Tarkusele avatud Eesti” jagasid oma mõtteid president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, poliitik Andrus Ansip, Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustiku EURASHE president Hannes Raffaseder, Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits, julgeolekuekspert Erkki Koort, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, Haridus- ja Noorteameti Study in Estonia juht Eero Loonurm, Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja rakenduskõrgkoolide rektorid.

 

Visioonipäev on järelvaadatav Eesti Rakenduskõrgkoolide youtube´i lehelt https://www.youtube.com/live/mORq_KZTuIc?si=x7CHMXnBs1rpbB3C.

 

Visioonipäeva esinejate ettekandeid saab vaadata SIIT.

 

Pildigalerii leiab https://www.rkrn.ee/galerii/visioonipaev-2024-tarkusele-avatud-eesti/. Fotograaf Arno Mikkor.