26.06.2024

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas juunis taas stipendiumeid rakenduskõrgkoolide parimate lõputööde autoritele. Konkursi eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust oma loominguliste ja rakenduslike projektide koostamisel ja tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autoreid tunnustati stipendiumi ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel.

 

RKRNi esimehe Ulla Preedeni sõnul näitavad esile tõstetud lõputööd, et rakenduskõrgkoolides loodud oskusteave on kõrgetasemeline ning hinnatud tööde tulemused loovad väärtust nii majanduses kui ühiskonnas laiemalt. „Võidutöödel on kõrge praktiline väärtus ja nii mitmedki neist on aluseks edasistele uurimistöödele ja arendustegevustele. Samuti väärib tunnustust juhendajate panus, kes on pühendunult toetanud lõpetajaid nende uurimistööde koostamise protsessis ”, lisas Preeden.

 

Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

 

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2024 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

 

Triinu Tõnts, Eesti Lennuakadeemia: „Kestlikkuse valdkonna kompetentsimudeli loomine Eesti Lennuakadeemiale”

 

Juhendaja: Alisa Lepik, konsultant Alice Ellamik

 

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kestlikkuse valdkonna pädevused ja luua Eesti Lennuakadeemiale asjakohane kestlikkusega seotud ametikoha kompetentsimudel, mis kirjeldaks valdkonna teadmistele, oskustele, väärtustele ja hoiakutele seatud ootusi. Antud lõputöö teemavalik ning teostus loob aluse akadeemias kestlikkusega eesmärgipärasemalt tegelemiseks ning pakub kompetentsimudeli toel konkreetset ülevaadet kestlikkuse kompetentsidest ning nende kirjeldustest.

 

Lõputöö tulemuste põhjal valminud täiendatud kompetentsimudel on akadeemias kasutatav kestlikkuse valdkonna kompetentside katmise otsustusprotsessis ning vajalike inimeste leidmisel ja koolitamisel.

 

Aleksander Jänes, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Sisepõlemismootori projekteerimine Shell Eco-marathon võistlussõidukile”

 

Juhendaja: Janis Piiritalo

 

Lõputöö eesmärk oli projekteerida sisepõlemismootor Shell Eco-marathon sarjas osalevale võistlussõidukile, mis vastaks võistlussarja reeglitele, tõstaks sõiduki energiaefektiivsust ning kõrvaldaks seni kasutusel olnud ostumootori Honda GX35-e ebasobivusest tulenevad kitsaskohad. Olulisemaks nõudeks oli mootori kompaktsus, mis võimaldaks sõidukil kasutada üheastmelist ülekannet.

 

Töötati välja väikemootorite katsetamiseks ning võrdlemiseks vajaminev katsemetoodika, kus võrreldavaks suuruseks oli kütuse erikulu ning viidi läbi katsetused sõiduki ostumootoriga, et kaardistada ära projekti hetkeolukord ning koguda projekteerimiseks vajaminevaid lähteandmeid. Katsetest saadud andmete ning õppematerjalidest ja teatmikest kogutud informatsiooni põhjal projekteeriti sõidukile sobilike parameetrite, mõõtmete ja kujuga sisepõlemismootor, kus on kasutusel nii erilahendusena valmistatavad detailid kui ka GX35-lt taaskasutatud komponendid.

 

Lõputöö põhines autori, kaastudengite ning õppejõudude pooleteise aasta jooksul teostatud ökosõiduki-alasel arendustööl ning projekteeritud mootor koos väljatöötatud katsemetoodikaga on oluliseks sisendiks tudengiprojekti edasisele arengule.

 

Triinu Kurvits ja Diana Virumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Insuldijärgse kontroll-loendi (Post-Stroke Checklist) kohandamine Eestis kasutamiseks”

 

Juhendaja: Reet Urban

 

Eesti Tervisekassa poolt tehtud auditi tulemustest selgus, et insuldi läbipõdenute raviteekond on killustunud, mistõttu jääb osa patsientide ja nende lähedaste vajadusi tähelepanuta. Inimkeskse tervishoiuteenuse pakkumise üks võtme-eeldus on vajaduste võimalikult objektiivne standarditud meetodil hindamine. Sellest lähtuvalt püstitati eesmärgiks kohandada Eestis kasutamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud valideeritud mõõdik insuldi läbipõdenud inimeste ja nende lähedaste vajaduste hindamiseks insuldijärgsel perioodil.

 

Mõõdiku kasutamine muudab õe vastuvõtud struktuursemaks ja tagab üle Eesti ühtlasema insuldiõdede vastuvõtu kvaliteedi. Vajaduste standardne hindamine aitab kaasa insuldipatsientide haiglajärgsele jälgimisele ja vajaduspõhise teenuse korraldamisele.

 

Magistritaseme arendusprojekti tulemused on oluliseks osaks riiklikult prioriteetse, inimkeskse tervishoiuteenuse arendamisel, millega ühtlustatakse õe vastuvõtu teenuse kvaliteeti ning arvestatakse senisest enam patsientide ja nende lähedaste vajadusi. Seeläbi suureneb patsientide rahulolu insuldiõe vastuvõtu ja teenuse kvaliteediga ning rahvatervise seisukohalt väheneb insuldipatsientide suremus. Töö koostamisse on kaasatud erinevad osapooled, tagades sel moel projekti rakendatavuse.

 

Kaido Laugason, Kaitseväe Akadeemia: „Ajateenijate seast üksuse juhtide valimine 2. jalaväebrigaadi näitel“

 

Juhendaja: Ivar Männamaa, PhD

 

Kaido Laugason käsitleb oma töös ajateenijatest juhtide valimist rühmaülemate poolt. Uurimistöö põhieesmärk oli analüüsida tunnuseid, mille alusel praegu ajateenijate seast üksuse juhte valitakse ning seejärel need tunnused kategoriseerida.

 

Uurimustöö tulemusena saab koostada rühmaülematele hindamisvahendi, mis hõlbustaks ajateenijatest juhtide valimist kogu Kaitseväes. Lisaks annavad uurimustöö tulemused tagasisidet rühmaülematele selle kohta, milles on juhtide valimisel siiani eksitud.

 

Helen Cornelia Kuklane, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Visuaalse identiteedi loomine Rõuge vallale”

 

Juhendaja: Marko Kekišev, Mart Anderson

 

Rõuge vald asub Võru maakonnas, mis saavutas oma praeguse kuju 2017. aastal, kui haldusreformi tõttu ühendati Mõniste, Varstu, Haanja, Misso ja Rõuge vallad. Pärast ühinemist kerkisid järk-järgult esile lahkhelid, kuidas oleks kõige parem kujundada uue valla digitaalset identiteeti.

 

Oma lõputöös uuris Helen Cornelia Kuklane ühinenud valdade sümboolikat ning selle tekkelugu ning koostas ülevaate Rõuge valla praegusest visuaalist. Töö praktilises osas koostas üliõpilane Rõuge vallale stiiliraamatu, mis ühendab endised vallad ühtseks ning võimaldab Rõuget paremini turundada. Koos stiiliraamatuga kujundas autor ka erinevad mallid läbi mille on tehtud disaini mugav rakendada. Töö tulemusena valmis kaasaegne ja detailideni läbi mõeldud lahendus. Nutikas, loominguline ja piisavalt mänguruumi võimaldav märgisüsteem, mis üheaegselt kannab nii arhailist kui värsket kuvandit ning annab kliendile igapäevaseid praktilisi kasutusvõimalusi koos edasiarenduste potentsiaaliga.

 

Katarina Tamm, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor parim magistritöö: „Töötajakogemuse teekonna disainimine Ülemiste City ettevõtetes“

 

Juhendaja: Eneken Titov

 

Kiirelt muutuvas maailmas vajavad ettevõtted häid inimesi, sest nemad on organisatsiooni suurim vara. Samas ei ole paljud töötajad oma tööle ega ettevõttele pühendunud ning see soodustab töötajate liikumist erinevate töökohtade vahel. Ettevõtte edukuse tagamiseks on vaja tegeleda töötajakogemuse teekonna positiivsemaks kujundamisega, mis võimaldab töötaja lojaalsust ning rahulolu ettevõtte suhtes tõsta ja voolavust vähendada.

 

Magistritöö autori eesmärgiks oli tuvastada peamised kokkupuutepunktid töötajakogemuse teekonnal organisatsioonis ja lähtuvalt sellest töötada disainmõtlemise elemente kasutades välja töötajakogemuse teekonna näidisprotsess.

 

Magistritöö tulemusena koostatud töötajakogemuse teekonna näidisprotsess sisaldab olulisemaid kokkupuutepunkte, mõõdikuid ja tegevusi erinevates töötajakogemuse teekonna etappides ning seda saavad rakendada kõik Ülemiste City ettevõtted, et oma töötajate töötajakogemuse teekonda positiivsemaks kujundada.

 

Teele Laun, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor parim lõputöö: „Õiglase kultuuri väärtuspõhimõtete taju hindamine ettevõttes AS Tallinn Airport GH“

 

Juhendaja: Katriin Visnapuu

 

Õiglase kultuuri edendamine on lennundusorganisatsioonidele kohalduvast õigusest tulenev nõue, mida peetakse üheks tähtsamaks eelduseks lennuohutuse tagamisel. Õiglane kultuur keskendub ohutusega seotud teabe jagamise soodustamisele läbi usaldusliku ja avatud õhkkonna loomise ning juba realiseerunud riskide põhjuste väljaselgitamise, eesmärgiga nendest õppida ning kasutusele võtta parendavad ja ennetavad meetmed, et vältida juhtumite kordumist tulevikus. Õiglase kultuuri eeldus on, et eksimine on inimlik ja ohutusalase vahejuhtumi juurpõhjuse väljaselgitamiseks tuleb ettevõtetel teadvustada, et inimesed töötavad keerulistes organisatsioonisüsteemides ning süsteemi muutmata ei ole võimalik riskide realiseerumist vältida.

 

Lõputöö autori eesmärk oli hinnata töötajate taju õiglase kultuuri väärtuspõhimõtete järgimise osas viies ettevõttes läbi empiirilise uurimuse, mille tulemused annavad ettevõtte juhtidele võimaluse suunata ressursse peamistele parendust vajavatele aspektidele, et edendada õiglase kultuuri levikut.

 

Töö suurimaks väärtuseks on uudne vaatenurk organisatsioonikultuuri teemale, vähe käsitletud teema välja toomine ja küsitlusandmete oskuslik käsitlemine. Lähtuvalt teemast ja selle keerulisusest on ka autori panus suur, et keerukas teema lugejale (ja ettevõttele) sisuliselt ja arusaadavalt avada ning peegeldada tegutsemisvajadused lähtuvalt tulemustest.

 

Kristi Luksep, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Füüsiline aktiivsus keemiaravi kõrvaltoimetest tingitud vaevuste leevendamisel ning patsiendiõpetuse video loomine“

 

Juhendaja: Siiri Maasen

 

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada füüsilise aktiivsuse võimalusi keemiaravi kõrvaltoimetest tingitud vaevuste leevendamisel ning luua patsiendiõpetuses kasutatav video vähihaige kehalise aktiivsuse mõjutamiseks. Füüsilise aktiivsusega on võimalik leevendada enimlevinud vähispetsiifilisi või keemiaravi kõrvaltoimetest tingitud vaevuseid, sh väsimust, iiveldust ja oksendamist, kõhukinnisust, õhupuudustunnet, kahheksiat, neuropaatiat, unehäireid, ärevust, depressiooni ja valu. Treening on odav, ohutu ja kõigile kättesaadav mittefarmakoloogiline sekkumine suureneva rolliga vähiravis. Kvaliteetse vähiravi üks põhikomponentidest on õe poolt läbi viidav patsiendiõpetus keemiaravist, ravi kõrvaltoimetest ja nende ennetamise ning leevendamise võimalustest ning vähiravi aegsest elustiilist.

 

Tuginedes tõenduspõhistele teoreetilistele allikatele ja koostöös ravikehakultuurile spetsialiseerunud onkoloogiaõega valmis käesoleva innovaatilise uurimistöö raames õppevideo: „Füüsiline aktiivsus keemiaravi kõrvaltoimete leevendamisel“, mis aitab tõsta keemiaravi saava vähipatsiendi teadlikkust füüsilise aktiivsuse olulisusest keemiaravi kõrvaltoimetest tingitud vaevuste leevendamisel.

 

Tegemist on innovaatilise uurimistööga, mille raames valmis mittefarmakoloogiline käsitlus onkoloogilistele patsientidele ning millel on otsene praktiline väärtus ja positiivne mõju onkoloogiliste patsientide heaolule.

 

Sofija Fišer, Sisekaitseakadeemia: „Kanepi legaliseerimisega kaasnevad ühiskondlikud kasud ja kulud Eestis“

 

Juhendaja: Indrek Saar, PhD

 

Sofija Fišer uurib lõputöös, milliseid mõjusid võib kanepi võimalik legaliseerimine Eestis kaasa tuua. Empiirilise analüüsiga annab autor kvantitatiivse hinnangu nii kanepi võimalikule tarbimistasemele pärast legaliseerimist, kanepi tarvitamisega seotud tagajärgedele (nt liiklusõnnetused, kodutute arv, vangistuses viibivate isikute arv), aga ka legaliseerimisega kaasnevatele fiskaalsetele kuludele ja tuludele, sh maksutuludele. Kuigi rahalises väärtuses on tööd kitsendatud fiskaalsele vaatenurgale, siis annab töö üsna hea ülevaate ka teistest võimalikest ühiskondlikest mõjudest, mida töös vaadeldakse kulu-tulu analüüsi raamistikus.

 

Töö tugevusena saab esile tuua autori süsteemset ja kriitilist lähenemist, seda nii arvutuste tegemisel kui ka järelduste sünteesimisel. Sedalaadi majanduslike hindamiste tegemine, millega püütakse  tuvastada mingi poliitikavaliku mõju olulisele osale ühiskonnast, nõuab väga head analüütilist võimekust ja leidlikkust, mida töö autor edukalt demonstreeris.