26.09.2022

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös Tallinna Strateegiakeskusega kuulutas välja rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi, mille eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide poolt teostatavaid rakendusliku suunitlusega uurimusi, tõsta rakenduskõrgkoolide motivatsiooni koostööks ettevõtlus- ja avaliku sektoriga ning teavitada avalikkust rakenduskõrgkoolide oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas. Tänavu kandideeris konkursile 13 tööd erinevatest rakenduskõrgkoolidest. Hindamiskomisjon otsustas välja anda kolm stipendiumit ja jagada auhinnafond alljärgnevalt:

Võidutööks valiti Sven-Erik Mändmaa töö „Masinõppel põhineva liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete koostamine Cleveron Mobility sõidukite autonoomsuse arendamiseks”. Töö autorit, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlast, tunnustatakse 600 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärgiks on Cleveron Mobility robotkullerite autonoomsuse arendamine. Töö tulemusel valmis Cleveron Mobility andmekogu esimene versioon, mis aitab ka edaspidi ettevõttel treenida masinõppe mudelit. Loodud protsess võimaldab täiendada liiklusmärkide andmekogu ning luua liiklusmärkide tuvastamise süsteemi treeningandmete märgendamise juhendi.

Komisjon tõi välja, et töö teema on aktuaalne ja seda mitmest aspektist – töös kasutatud masinõppe meetod on innovaatiline, töö panustab sõidukite autonoomsuse arendamisse, mis on oluline teema erinevate teenuste arendamisel. Samuti on antud töö heaks näiteks ettevõtete ja kõrgharidusasutuste koostööst. Töö tulemusena valmis märgendatud andmekogu ja protsessi kirjeldus ning autor tõi välja ka ettepanekud selle protsessi efektiivsemaks muutmiseks masinõppe abil. Antud töö on ettevõtte jaoks abistavaks allikaks andmete märgendamise arendamise juures. Töö lahendus on valitud Cleveron Mobility tegelikest vajadustest ning nende potentsiaalsest muutumisest tulevikus.

Juhendaja: Tanel Peet, Starship Technologies tarkvarainsener.

Lisaks võidutööle valiti välja Sergei Kuzmini töö „ESTCube-2 satelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatsed”. Töö autorit, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö annab ülevaate satelliidi arendamisest, vibratsioonikatsete läbiviimisest ja tulemuste analüüsist. ESTCube’i meeskond plaanib seda kasutada vibratsioonikatsete protseduuride käsiraamatuna satelliitide edasiseks arendamiseks.

Komisjon tõi välja, et ESTCube projekt on sarnaselt Tudengivormelile ja Solaridele üks headest inseneeriaprojektidest. Töö eristub teisest ennekõike tehnilise keerukuse pärast, autor valmistab ette ja viib läbi ESTCube-2 kuupsatelliidi juhtmooduli insenerimudeli vibratsioonikatseid. Töö autor tegi edukat koostööd Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumiga ning nende tagasiside räägib enda eest – “Tänu tema suurele panusele kindlustati satelliidi ja teststruktuuride õigeaegne valmimine satelliidi laborikampaaniaks, mis on üheks suureks sammuks õigeaegse ja õnnestunud raketistardi poole.”

Juhendajad: Hans Teras, ESTCube projektijuht ja Peter Šverns, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor.

ja

Ingrit Roosilehe töö „Tartu piirkonna õhuruumi analüüs mehitamata õhusõiduki süsteemide testala loomiseks”. Töö autorit, Eesti Lennuakadeemia vilistlast, tunnustatakse 450 euro suuruse stipendiumiga.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuhu on otstarbekas luua Tartu mehitamata õhusõiduki süsteemide dünaamiline testala. Töö tulemusel koostati riskifaktorite kaart ning kasutajate küsitluse käigus kogutud info põhjal tõestati ära testala vajalikkus ja toodi välja testala loomisel olulised kriteeriumid. Mehitamata õhusõidukid on kasutusel erinevatel elu- ja tegevusaladel, nii hobi- kui ka professionaalses kasutuses. Üha olulisemaks muutub õhuruumis liikumise turvalisus ja õhuruumi kasutavate seadmete ohutus. Mehitamata lennunduse integreerimine olemasolevasse õhuruumi, linnaruumi ja tavalennundusega terviklikku keskkonda nõuab palju uuringuid, analüüse ning valideerimisi. Antud töö annab otsese sisendi mehitamata lennunduse testala loomiseks Tartusse.

Komisjon tõi välja, et töö on tulevikku vaatav ja väga praktilise väärtusega mehitamata  õhusõidukite kasutuselevõtuks erinevate teenuste osutamiseks. Töö rakenduslik väärtus seisneb selles, et sellele tuginedes saab läbi viia edasisi põhjalikemaid riskianalüüse ja samuti toetavad töö tulemused mehitamata lennunduse sandbox’i kavandamist Tartusse.

Juhendajad: Tõnis Jürimäe, Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse osakonna spetsialist ja Maria Tamm, Eesti Lennuakadeemia mehitamata lennunduse valdkonnajuht.

Lisaks võidutöödele tõstis hindamiskomisjon esile kaks järgmist tööd:

Eliisa Saare ja Geithy Tamme (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine”.

Töö eesmärk on ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali hindamiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Väljatöötatud hindamismeetodit saab Päästeamet rakendada erinevate rõivatootjate näidiskomplektide hindamiseks ja võrdlemiseks, et valida välja parim töörõivastus päästeametnikele. Samas saab hindamismeetodit ilmselt rakendada ka laiemalt teiste tegevusalade töötajate ja teenistujate eri- ja töörõivaste hindamissüsteemi.

Juhendajad: Merje Beilmann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava tehnoloogia ja tootearenduse õppesuuna juht ning Teele Peets, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor ja moetööstuse õppekava juht,
rõivaste tehnilise disaini õppesuuna juht.

Elerin Kaasik ja Kethlin Visas (Tallinna Tehnikakõrgkool), „Tekstiilijäätmete kaardistamine efektiivsema tootmisprotsessi organiseerimiseks ettevõttes Wendre AS”.

Töös on keskendutud konkreetse ettevõtte jäätmemajanduse analüüsile, leidmaks kitsaskohad, mille abil teha parendusettepanekuid efektiivsemaks tootmisprotsessiks kuni 10% aastas. Töö autorite uurimise eesmärk on vähendada nende tekstiilijäätmete hulka, mis suunduvad jäätmekäitleja juurde ladestamiseks. Töö autorid pakkusid välja ligi 30 parendusettepanekut, mida ettevõte saab rakendada oma igapäevases töös, et muuta tekstiilijäätmete kogus minimaalseks.

Juhendajad: Ada Traumann, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi professor ning Monica Vilms, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor.

Võitjat tunnustatakse Tallinna Ettevõtluspäeva raames toimuval pidulikul ettevõtlusauhindade galal 28. septembril. Vaata rohkem infot Tallinna Ettevõtluspäev.

Palju õnne ja suur tänu kõikidele konkursist osavõtjatele!