SIHTASUTUSE EESTI RAKENDUSKÕRGKOOLID PÕHIKIRI

 

I ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid (edaspidi nimetatud Sihtasutus) on asutatud Eesti rakenduskõrgkoolide ühistegevuse arendamiseks.
2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid.
3. Sihtasutuse asutajad on Mati Lukas ja Kalle Tammemäe.
4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
6. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
8. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn.

 

II SIHTASUTUSE EESMÄRK
9. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on Eesti rakenduskõrghariduse edendamine, Eesti rakenduskõrgkoolide ühistegevuse arendamine ning ühishuvide esindamine.
10. Sihtasutus oma eesmärgi täitmiseks:
1) koordineerib Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) ja töörühmade tegevust;
2) esindab RKRN erinevates töörühmades, ministeeriumites, rahvusvahelistes organisatsioonides, messidel, konverentsidel, foorumitel;
3) algatab ja viib ellu RKRN-sse kuuluvate kõrgkoolide koostööprojekte;
4) algatab RKRN ettepanekul seaduste ja regulatsioonide muutmist;
5) korraldab ressursside koondamist, koordineerib, jälgib ja analüüsib programmide ning projektide täitmiseks eraldatud ressursside kasutamist;
6) koordineerib ja realiseerib rakenduskõrghariduse ühisprogramme ja projekte, sh rahvusvaheliste ühisõppekavade ja moodulite loomist;
7) korraldab rakenduskõrgharidusalase informatsiooni kogumist ja analüüsimist;
8) korraldab rakenduskõrgharidust tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi;
9) eraldab stipendiume ja toetusi Sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
10) korraldab muud Sihtasutuse toimimiseks vajalikku tegevust.

 

III SIHTASUTUSE NÕUKOGU
11. Sihtasutuse nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
12. Nõukogu:
1) valib nõukogu esimehe ja aseesimehe;
2) määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed;
3) kehtestab juhatuse liikmete tasustamise tingimused ning tasu suuruse ja maksmise korra;
4) esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, kelle esindajaks või juhtimisorgani liikmeks on juhatuse liige;
5) tutvub Sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele;
6) nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid Sihtasutuse juhtimise ja majandusliku olukorra ning muude Sihtasutuse tegevusega seotud oluliste asjaolude kohta, samuti tegevusaruande ja bilansi koostamist;
7) kinnitab Sihtasutuse eelarve ja kulude jaotuskava aasta lõikes ning iga-aastaselt Sihtasutuse konkreetse tegevuskava ja eesmärgid;
8) nimetab Sihtasutuse audiitori ja määrab audiitori tasustamise korra;
9) kinnitab majandusaasta aruande;
10) kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra.
13. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks:
1) äriühingu osa või aktsia omandamine, sihtasutuse asutamine, mittetulundusühingu liikmeks astumine, samuti ükskõik millisel viisil osaluse omandamine, muutmine ja lõpetamine juriidilistes isikutes;
2) laenu võtmine;
3) tehingute tegemine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire.
14. Nõukogul on õigus:
1) saada Juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda Juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamise korraldamist;
2) tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele ja põhikirjale.
15. Nõukogu liikmete arv vastab RKRN liikmete arvule. Nõukogu liikmeteks on RKRN liikmed.
16. Nõukogu liikme volitused tekivad kõrgkooli rektoril tema ametisse määramisest ja RKRN liikmeks vastuvõtmisest ning kehtivad kuni rektori ametist vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 5 (viis) aastat.
17. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda. Tagasi astuda sooviv nõukogu liige teatab oma soovist nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.
18. Nõukogu liikmetele võidakse määrata tasu vastavalt riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise korrale.
19. Nõukogu liikme kutsub tagasi nõukogu. Nõukogul on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda mõjuvatel põhjustel, sh juhul, kui nõukogu liige ei täida käesoleva põhikirja tingimusi olulisel määral. Põhjendatud otsus nõukogu liikme tagasikutsumise kohta loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
20. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe. Nõukogu esimehe valimise koosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
21. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu aseesimees. Nõukogu aseesimehe äraolekul vanim nõukogu liige.
22. Nõukogu esimees:
1) korraldab nõukogu tööd;
2) esindab nõukogu ja juhatab nõukogu koosolekuid;
3) esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) sõlmib nõukogu otsuse alusel Sihtasutuse eest ja nimel juhatuse liikmetega lepingud ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel Sihtasutust;
5) korraldab erandjuhul otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastu võetud otsustest kõigile nõukogu liikmetele.
23. Nõukogu esimehe ja aseesimehe volitused kehtivad 1 (üks) aasta.
24. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt 4 (neli) korda aastas. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse viivitamatult kokku, kui seda nõuab Sihtasutuse nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Sihtasutuse asukoht, kui nõukogu liikmed ei lepi kokku teisiti. Nõukogu koosolekud võivad toimuda virtuaalkeskkonnas.
25. Nõukogu korralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt 5 (viis) kalendripäeva.
26. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees. Koosoleku kutse edastatakse nõukogu liikmele tema poolt eelnevalt Sihtasutusele teatatud e-posti aadressile.
27. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku päevakord;
3) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
28. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, välja arvatud käesolevas põhikirjas sätestatud erijuhtudel (punkt 20).
29. Nõukogu koosolekuid protokollitakse. Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija.
30. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks.
31. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega. Nõukogu liikme isikut puudutava otsuse hääletamisel vastav nõukogu liige ei osale.
32. Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mil hääletamine toimub salajase hääletamise teel.
33. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, välja arvatud käesolevas põhikirjas sätestatud erijuhtudel (punktid 19, 36, 54, 55, 59). Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosolekut juhatanud nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.
34. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
35. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid virtuaalkeskkonnas. Otsuse vastuvõtmiseks virtuaalkeskkonnas saadab nõukogu esimees või aseesimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 3 (kolm) päeva. Nõukogu liikme vastus peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas (paberkandjal või nimeliselt e-posti aadressilt saadetud) vormis.
36. Virtuaalkeskkonnas tehtud nõukogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu esimees organiseerib hääletusprotokolli koostamise, mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega, näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed. Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Hääletusprotokolli koopia edastatakse hiljemalt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul nõukogu liikmetele.

 

IV SIHTASUTUSE JUHATUS
37. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
38. Juhatus:
1) juhib Sihtasutuse igapäevast tegevust;
2) tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
3) teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutumisest;
4) esitab nõukogule vähemalt üks kord kvartalis ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist;
5) korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
6) valmistab ette Sihtasutuse eelarve ning Sihtasutuse kulude jaotuskava ja esitab nõukogule kinnitamiseks;
7) jälgib Sihtasutuse eelarve täitmist ning Sihtasutuse kulude jaotuskavast kinnipidamist;
8) tagab Sihtasutuse majandusaasta aruande koostamise;
9) esitab majandusaasta aruande audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest nõukogule kinnitamiseks ning kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile;
10) annab nõukogule arvamuse audiitori nimetamiseks ja audiitori tasustamise korra kehtestamiseks;
11) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
12) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses või käesolevas põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
39. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
40. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmete arvu ja liikmed määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed määratakse 5 (viieks) aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
41. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
42. Iga juhatuse liige võib üksinda Sihtasutust esindada ja anda volitusi õigustoimingute tegemiseks või Sihtasutuse esindamiseks. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes. Juhatuse liikmete õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
43. Juhul, kui juhatuses on üle kahe liikme, valib juhatus juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
44. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda. Tagasi astuda sooviv juhatuse liige teatab oma soovist nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

 

V SIHTASUTUSE AUDIITOR
45. Sihtasutuse audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab nõukogu, kes määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Nõukogul on õigus audiitor(id) igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
46. Audiitori võib nimetada kuni kolmeks aastaks. Audiitori nimetamiseks on vajalik audiitori kirjalik nõusolek.

 

VI SIHTASUTUSE VARA
47. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seadusega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
48. Sihtasutusel ei ole õigust anda laenu ja tagada võlakohustuste täitmist.
49. Sihtasutuse vara moodustub:
1) asutamisotsuse põhjal Sihtasutusele üle antud varast;
2) sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
3) vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele sõlmitud lepingute täitmisest või muul viisil Sihtasutuse tegevuse käigus;
4) muudest laekumistest.
50. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda Sihtasutuse pangakontole. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada Sihtasutuse nõukogu.
51. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.

 

VII PÕHIKIRJA MUUTMINE
52. Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades Sihtasutuse eesmärki.
53. Põhikirja muutmise õigus on asutajatel või nõukogul lähtudes põhikirja punktist 52.
54. Põhikirja muutmise otsus on nõukogu poolt vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

 

VIII LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
55. Sihtasutus lõpetatakse nõukogu otsusega. Sihtasutus lõpetatakse nõukogu otsusega, kui Sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks. Sihtasutuse lõpetamise otsus on nõukogu poolt vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.
56. Juhatus peab esitama Sihtasutuse pankrotiavalduse, kui selgub, et Sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi.
57. Sihtasutuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.
58. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara antakse üle Eesti Vabariigile.
59. Sihtasutuse ühinemise ja jagunemise otsustab nõukogu. Sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsus on nõukogu poolt vastu võetud, kui selle poolt on antud üle 2/3 nõukogu liikmete häältest.